Külm ja kuum « GO Reisiajakiri

Telli GO Reisiajakiri

Külm ja kuum

Ühtepidi on meie organism stabiilsuse ja kindla rütmi järele igatsev, teistpidi on aga ka paindlik ja erinevate tingimustega adapteeruv. Kuulume loomariigis püsisoojaste rühma ja sellest ka see, et temperatuurimuutustele reageerime koheselt. Organismil on hulk kaitsemehhanisme, et säilitada kindel kehatemperatuur.

Kraadiklaasiga tavaliselt kaenla alt mõõtes saame väärtuseks keskmiselt 36,6°C, kuid organismi sisemine temperatuur on tavaliselt 37°C. Sellise temperatuuri juures toimuvad kõik ainevahetusreaktsioonid ökonoomselt ja optimaalselt. Stabiilse temperatuuri peab meile kindlustama vereringe. Usun, et enamus on tähele pannud, et leiliruumist saabudes on nahk punakas, külmal talvel õuest saabudes aga kahvatu ja sinaka varjundiga. Selline muutus on tingitud veresoonte seintes olevatest silelihastest, mis kuumaga laiendavad ja külmaga ahendavad veresooni.

On teada, et paremini polsterdatud nahaaluse rasvkihiga inimesed kannatavad jahedat paremini, soojas aga higistavad rohkem. Kõhnemad sagedasti külmetavad, aga higistavad vähem. Osal inimestel külmetavad kogu elu käed ja jalad, mis on sageli seotud perifeerias asuvate veresoonte nõrkusega. See on enamasti kaasasündinud sümptom. Teadaolevalt jahedas vastupidamine oleneb paljus riietusest. Soojust aitab paremini hoida riiete vahel olevad õhukihid. Need õhukihid ja nende kasutamine on omaette teadus, mida saab siberlastelt õppida. Väga tundlikud on aga need kehapiirkonnad, kuhu külm kergesti ligi pääseb ja kus polsterdavat rasvkihti pole ehk siis sõrmed, varbad, põsed, kõrvad. Kogu keha soojusest ligi 18% eraldub just pea kaudu. Tundlik on ka kael.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-