Reisimärkmeid BELOMORSKAJA KARELIJAST

Kui ma kahe aasta tagusel hilissügisel Komimaalt ja Karjalast naasin, arvasin, et sinna kanti mul enam mõnda aega asja pole ning asusin tegema vahekokkuvõtet oma kahe kümnendi vältel toimunud „rännakutest ööpoolsetesse maadesse“. Käsikiri valmis kevadel 2010 ja on nüüdseks raamatu kujul kõigile kättesaadav. Töö etnoloogina Eesti Rahva Muuseumis on aga tähendanud seda, et reisipausist ei tulnud midagi välja ning tänaseks olen Euroopa-Venemaa põhjapoolsete soome-ugrilaste juures käinud veel kolmel korral.

Antud juhul tahan jagada muljeid juunis 2011 põgusalt väisatud Viena Karjalast, mis võiks olla atraktiivseks reisisihiks nii kultuuri- kui loodushuvilistele. Inimasustus on seal hõre ning kargelt põhjamaiseid loodusmaastikke on kümnete kilomeetrite kaupa. Ulatuslikud järvede ja jõgede süsteemid võimaldavad pikki paadiretki.

Viena Karjala (Belomorskaja Karelija) paikneb Karjala Vabariigi põhjaosas, Soome idapiiri ja Valge mere vahel. Rannikut(Karelskii bereg) asustavad juba keskajast saati vene pomoorid, sisemaa on aga siiani suuresti karjalaste päralt. See on piirkond, kust Elias Lönnrot omal ajal suurema osa Kalevala runosid üles kirjutas ning soomlased tunnevad selle piirkonna vastu siiani erihuvi. Moodsad turismibussid tulevad Vartiuses üle piiri ja vuravad kannatlikult mööda pikki, käänulisi ja konarlikke kruusateid vanadesse runoküladesse. Kui sihiks vaid Viena Karjala, siis on vast Eestistki kõige mõttekam läheneda piirkonnale Soome kaudu, sest idapoolsed teed on paiguti üsna kehvad. Kostomukšasse pääseb aga ka rongiga. Viena Karjalas kõneldav karjala keele variant, nii nimetatud päriskarjala keel, on soome keelele üsna lähedane ning sidemed Soomega on olnud tihedad. Tsaariajal käisid Viena-Karjala rändkaubitsejad Soomes kauplemas ning mõnigi neist kogus sellega päris suure varanduse. Peale revolutsiooni üritas piirkond iseseisvuda ja Soomega liituda ning kui see luhtus, pagesid paljud Soome, enne kui piir korralikult suleti. Antti Timoneni romaan „Meie, karjalased“ (Tallinn, 1976) annab tollastest oludest ja elulaadist selles perifeerses piirkonnas üsna realistliku pildi. Nõukogude karjala autor esindab muidugi kommunistide vaatepunkti, ent mitte liiga primitiivselt.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Vaata ka teisi teemasid