Vello Park: mägedes inimesed ei vanane

Telli GO Reisiajakiri

Vello Park: mägedes inimesed ei vanane

Eesti alpinism tähistas hiljuti oma 50. sünnipäeva. Esimesed eestlased osalesid Nõukogude Liidu alpilaagrites 1956. aastal, paari aasta pärast tõusid eesti mehed Elbrusele. Selle sünni juures oli teiste seas ka Vello Park (73), kes jutustas Tiit Pruulile, kuidas ja tänu kellele mägironimine siin tasasel maal käima läks ja mis on ühist mägedel ja Antarktikal.

Eesti alpinism on väga palju tänu võlgu tänasele akadeemikule Jüri Martinile, kes alpinismiinstruktoriks saanuna lõi Tartus algul alpinismisektsiooni kehakultuuri kateedri juurde ja hiljem, 1959, alpiklubi Firn.

Juba Saadjärve-äärse karjapoisina olin kivikestest huvitatud ja kohe Tartusse jõudes jooksin Jürile järgi. Jüri oli instruktor ja tegi meiega kehakultuuritunde. Ta vedas meid Toomemäele üldfüüsilist tegema, jooksime seal Kassitoomel üles- alla, aga siis läks lahti kaljuronimiseks. See oli minu tõsine hobi ja see sobis mulle – maapoiss, tugevad kämblad, kerge kere. No kuna mul oli kaljuronimine käpas, siis hakkasin Heino Paltseri, Jüri Martini ja Ragnar Palmiga kaasas käima. Selle kaljuronimisega sai nii mõnigi Baltikumi võistlus kinni pandud. Lätlased olid eriti vihased. Nad olid juba ju meistersportlased alpinismis, aga mitte kaljuronimises ja no said minult ikka pähe. Mägimatkaga polnud Eestis tollal veel keegi tegelenud. Esimesed treenerid ja instruktorid tulid just meie kambast. Talgari alpilaagris olid Priit Vürst ja Jaak Sumer ühed esimesed instruktorid.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-